Ahvikotkas

Loe allpool olevat teksti ja vasta küsimustele:
1. Miks on ahvikotkal võrdlemisi lühikesed tiivad?
2. Kust võiks ahvikotkas oma nime saada?
3. Kui ohustatud on ahvikotkas?
4. Mis teda ohustab?
5. Kus on ahvikotkas levinud?
6. Otsi internetist pilte google: Pithecophaga jefferyi 

Saatke vastused siin >>

 

Ahvikotkas (Pithecophaga jefferyi) on levinud neljal saarel Filipiinidel. Ta on Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) punases nimestikus kriitilises seisundis, peamiselt elupaikade hävimise ja killustumise tõttu. Ahvikotkas on üks suurimaid kotkaliike maailmas. Tema tiibade siruulatus on 184-220 cm ning üldpikkus 86-102 cm. Saba on võrdlemisi pikk, 42-45 cm. Kehakaal on 4.7-8 kg. Ülakülge katavad pruunid suled, kõht ja tiivaalused on valged. Peas ja kuklal on iseäralik pikkadest sulgedest tutt, mida kotkas aegajalt turritab. Ahvikotkad elavad troopilistes mäestiku-vihmametsades. Nende lend on kiire ja väle, sarnaneb pigem väiksemate röövlindude lennule. Võrdlemisi lühikesed tiivad võimaldavad saaki jahtida puuvõrade vahel. Ilmselt nähti esimesi ahvikotkaid just ahve küttimas. Sellest ka nimetus. Saagiks on tal peale ahvide (makaakide) veel kaguanid, tiiburid (lendrebased), sõralised, närilised, linnud, maod ja sisalikud. Ahvikotkad moodustavad enamasti eluaegseid paare. Pesitsusperiood kestab 2 aastat, mille jooksul kasvatab kotkapaar üles ühe järglase. Täiskasvanuks saab emalind 5 aastaselt ja isalind 7 aastaselt. Eluiga looduses võib olla 30-60 aastat.

Koht eluslooduse süsteemis:
Riik: Loomad (Animalia)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: Linnud (Aves)
Selts: Haukalised (kullilised) (Accipitriformes)
Sugukond: Haugaslased (Accipitridae)

Levik ja kaitse: https://www.iucnredlist.org/species/22696012/129595746

Ahvikotkast rääkisime zooloogiaringis 6.-8. veebruaril 2017
https://www.facebook.com/zooloogiaring/posts/1295601570495433

 

 

back forward