.

    

Tuttpütt Podiceps cristatus

Loe teksti tuttpütist. Lehekülje all on ülesanne.


Tuttpütt pulmasulestikus. 
foto EOÜ

Tuttpüti peas on kaks kõrvu meenutavat suletutti ja kaela ümber kastanpruun kohev sulestik nagu krae. Selline uhke sulestik on tuttpüttidel kevadel pesitsemise ajal. Seda nimetatakse hundrüüks ehk pulmasulestikuks. Pärast pesitsushooaega tuttpütid sulgivad ja saavad palju tagasihoidlikuma rüü – puhkesulestiku. Vanalinde üksteisest sulestiku põhjal eristada ei saa, kuid isaslinnud on emaslindudest keskmiselt pisut suuremad. Veel iseloomustab tuttpütti tema pikk kere ja pikk peenike kael, mida ta hoiab enamasti püstiselt. Nokk on samuti pikk ja peenike. Pikkus on 40–50 cm, tiibade siruulatus 60–75 cm ning kehakaal 0,8–1,5 kg.


Tuttpütt puhkesulestikus. 
foto EOÜ

Tuttpüti jalad asuvad keha tagaosas ning seetõttu on tal maapinnal väga raske liikuda ning ta kõnnib kohmakalt. Kuid vees on tuttpütt väga osav. Voolujooneline kere ja keha tagaosas paiknevad jalad hõlbustavad kiiret sukeldumist. Ujudes on tuttpüti keha sügavalt vees ning seetõttu jääb veepinnale vaid selg. Pütiliste varbad on hõlmiklestadega – nende varbad ei ole lestadega täielikult ühendatud nagu näiteks partidel.

Tuttpütt elab suurematel keset kultuurmaastikku asetsevatel järvedel. Eestis pesitseb arvatavasti 2000–3000 paari tuttpütte. Põhja-Euroopa tuttpütid rändavad talveks Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eestis on tuttpütt tavaline pesitseja ja läbirändaja ning ka vähearvukas talvitaja.

Tuttpütt on kalatoiduline lind, lisaks sööb ka väiksemaid veeloomi. Saaki püüab sukeldudes ja vee all osavalt manööverdades.

Tuttpütt pesitseb tavaliselt varju pakkuva taimestikuga järvedel ja merelahtedel. Pole pelglik ja ei hoidu laiemast avaveealast. Pesa on suur, kõrge ujuv taimekuhil. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos ning paigutavad selle nii, et pesalt oleks mugav ennast otse vette libistada. Tuttpütt muneb 3-6 väikese kanamuna suurust sinakasvalget muna. Mõlemad vanalinnud hauvad koos mune kui ka kasvatavad hiljem poegi. Triibulise peasulestikuga pütipojad kooruvad ligikaudu 25 päeva pärast munemist ning oskavad pesahülgajate lindudena kohe pärast koorumist ujuda ja sukelduda.


Tuttpütt pesal. 
foto EOÜ

Suurim oht pütipesadele on veetaseme kõikumine. Mererannikul võivad pesad hävida tormide ajal veetaseme kiire tõusu tõttu. Siseveekogudel võivad pesad varase veetaseme languse tõttu kuivale jääda. Haudumise ajal võib osa mune kiskjate saagiks langeda.

Koht eluslooduse süsteemis:
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pütilised Podicipediformes
Sugukond: Pütlased Podicipedidae

Kasutatud kirjandus:
Lars Svensson 2015. Linnumääraja: Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja. Varrak, Tallinn.

https://eoy.ee/tuttpytt/aasta-lind/
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PODCRI2.htm

 

KUIDAS VASTATA?

1. Kui oled teksti hoolega läbi lugenud, siis vaata tuttpütist filmilõiku saatest Osoon.

VAATAN SAADET OSOON >>

2. Lahenda ristsõna.

Pane tähele!
Vastuseks olevad sõnad on enamasti käändes, nagu küsimus nõuab!
Ristsõna lahendamise ajal saad teksti uuesti vaadata!

Roheline – vastus on õige
Punane – vastus on vale

LAHENDAN RISTSÕNA >>

3. Vastuse saatmiseks pead sisestama ja saatma ristsõna lahendusest mõned sõnad.

VASTAN: TUTTPÜTT >>

 

Lisaks vaata Osooni saadet tuttpüti filmilõigu autorist, Saaremaa koolipoisist Martin Vesbergist (algab 11:00).

OSOONI SAADE >>

 

 

back forward