Veeloomade uurimine

Testi oma teadmisi: Mitut looma veekausis näed, kes nad on?

Lehekülje all on ülesanded, millele saad kohe vastata.

Suurema pildi vaatamiseks kliki pildil

Istu keskendunult veekogu kaldal või purdel ja jälgi veepinnal ja vees toimuvat. Veepinnal liiguvad liuskurid ja kukrikud. Ujurid, sõudurid ja selgsõudurid ujuvad vees ja tulevad pinnale hingama. Läbipaistva vee puhul võib näha taimedel ja veekogu põhjas elavaid loomi. Nendeks on näiteks kiilide, ühepäevikuliste ja ehmestiivaliste vastsed, vesihark, kaanid ning karbid ja teod. Nii on võimalik jälgida loomade tegevust nendele omases keskkonnas.

Kukrikud veepinnal

Paljud loomad jäävad meile märkamatuks, sest on peidus taimede vahel või põhjasetetes. Seegi on nende loomulik viis ennast kaitsta või saaki varitseda. Lisaks on osa loomi imeväikesed. Kui soovime teda saada, kes vees elab, peaksime nad korraks kinni püüdma ning lähemalt uurima.

Veepüügiks vajalikud vahendid:

• Veekahv veeloomade püüdmiseks
• Madalad kausid veeloomade sorteerimiseks
• Lusikad materjali ümbertõstmiseks ja vaatlemiseks
• Luubid (suurema ja väiksema suurendusega, näiteks 7x ja 4x)
• Määramislehed (hea oleks kiletatult või kiletaskus)
• Märkmik ja harilik pliiats
• Fotoaparaat või nutiseade (püütud loomadest võib pildi teha)

Kahvapüük zooloogiaringi praktikumis

Kahv on raami külge kinnitatud kott, millel on pikem vars. Valmistatud peaks see olema vett hästi läbilaskvast riidest või tihedast võrgust. Sobivad ka akvaariumikahvad, mida saab lemmikloomapoodidest. Parem on veidi suurem ja pikema varrega kahv. Seda saab kasutada kõrgema kalda või raskesti ligipääsetava veekogu korral. Oluline on jälgida kahva võrgu tihedust. Tihedamast võrgust valmistatud kahvaga saab püüda ka väiksemaid loomi.

Kausid ja lusikad võiksid olla heleda pinnaga, siis on loomi paremini näha. Luubiga saab loomi otse kausist vaadelda. Lusikas olevat looma saab suurema suurendusega uurida.

Luubiga uurimine

Soovitav on kõik oluline üles märkida – looma nimetus, liikumisviis, iseloomulikud tunnused jms.

Püüda võib mingit kindlat looma, mida oled märganud, kuid üldiselt ei pea kohe vaatama, mis kahva sattus. Sest nagu öeldud on paljud loomad taimede vahel peidus. Kasulik on teha kahvaga tõmbeid veetaimede vahel. Kahva sisse võiks korjata ka mõned veetaimed. Samas tuleb jälgida, et kahva ei satuks liiga palju taimi, lehti, muda ja liiva, sest siis on pea võimatu loomi märgata. Seetõttu tuleb kahva sisu hoolikalt loputada, et hõljuv muda välja saada.

Loomade sorteerimiseks on soovitav kasutada kahte kaussi, milles on veidi vett. Kahva sisu tuleb ühte kaussi panna. Nüüd tuleb loomad lusikaga teise kaussi panna. Sinna jäävad loomad edasiseks vaatlemiseks ja määramiseks. Kaussi, kuhu panime  kahva sisu, tuleb aegajalt tühjendada ja kindlasti vette.

Veest väljavõetud taimed ja muud osised tuleb vette tagasi panna (mitte jätta kaldale), sest ka selle sees võivad elada loomad. Püütud veeloomad tuleb samuti pärast vaatlust vette tagasi lasta. Kindlasti ei sobi nad akvaariumiloomadeks.

Veeloomade sorteerimine zooloogiaringi praktikumis

Veeloomade sorteerimine ja määramine zooloogiaringi praktikumis

Veeloomade määramine ja nimestiku koostamine zooloogiaringi praktikumis

Piltmääraja, mis on soovitav printida ja vee äärde kaasa võtta >>

Lisamaterjali veeloomade vaatluseks saab siit >>

Ühepäevikulise vastne

Tagakeha tipul kolm lülilist sabajätket
Tagakehal lõpusjätked (vaata fotot)
Pikkus kuni 34 mm (enamasti 10–20 mm)

Liidriklase tüüpi vastne

Tagakeha tipul kolm lehetaolist sabajätket
Lõpusjätked tagakeha peal või külgedel puuduvad (vaata fotot)
Pikkus kuni 32 mm

 

ÜLESANNE: Veeloomade määramine

Vaata pilte ja vali looma nimetus. Kasuta allolevat pitmäärajat!
Zooloogiaringi liige saab iga õige vastuse eest 40 punkti.
Saad mitu korda vastata, kuni kõik on õiged!

VASTAN: Lihtsam variant >>

VASTAN: Keerulisem variant >>

Piltmääraja:

 

Joonistused: Veljo Runnel
Fotod: Aivo Tamm